Rēzeknet – linna Latgale südames, mainiti kirjalikes allikates esimest korda 1285. aastal kui Rosittenit (saksa kl), kuid ajaloo käigus on sellel olnud palju nimesid: Rzežyca (poola kl), Režica (vene kl), Rēzne ja Rāzne (latgalite kl).
Alates 9. saj kuni 12. saj asus mäenõlval jõekaldal kindlustatud vanade latgalite elukoht, kuhu 13. saj lõpus ehitas Liivimaa ordumeister Liivimaa ordulinnuse Rositteni, mis sai Liivimaa foogti residents. Linnus oli ordu sõjaväe põhiline tugipunkt 14. saj sõjas venelaste ja leedulaste vastu.
Pärast Liivimaa hukku (1561) sattus Rēzekne Poola-Liivimaa koosseisu ja hääbus Rootsi-Poola sõja ajal. 18. saj alguses viitasid kunagisele võimsusele ainult linnusevaremed.
Majanduslik tegevust tärkas Rezeknes taas 18. saj lõpus, aasta pärast Latgale liitmist Vene impeeriumiga (1773) – Rezeknest sai maakonna linn. 1778. aastal kinnitas keisrinna Katariina II Rezekne linna plaani ja algas tegus ehitus.
Pärast Peterburi-Varssavi tee (1836) ja raudtee (1861) ehitust muutus tavapärane elurütm provintsi äärealadel täielikult. Paljud kohalikud läksid tööle Peterburi ja muudesse linnadesse, kuid Rezeknest sai tänu selle mugavale liiklusele ja kaunitele ümbrustele Peterburist tulnud puhkajate lemmikkoht. Järsult kasvas elanike arv, kellest suur osa olid juudi rahvusest kaupmehed oma peredega. Seda kinnitab ka sakraalsete ehitiste kogus 20. saj alguses: 11 sünagoogi, 2 õigeusu kirikut, 2 katoliku kirikut, luteri kirik ja vanausuliste palvemaja.
- aasta kevadel toimus Rezeknes ajalooline Esimene Latgale kongress, kus otsustati Latgale lahku löömise üle Vitebski kubermangust ja Latgale ühines teiste Läti maakondadega.
Läti Esimese vabariigi ajal (1918–1939) arenes Rēzekne suurel kiirusel ja sellest sai Latgale hariduse ja kultuurilinn. Linna praegune nimetus Rēzekne võeti vastu 1920. aastal. Linnas on läti, vene, poola ja juutide gümnaasiumid, kommertskool ja ametikool, õpetajate instituut ning ka Latgale teater.
Teise maailmasõja ajal sai Rēzekne kõvasti kannatada ja suurem osa ühiskondlikke ja eluhooneid hävis. Sõjajärgsetel aastatel arenes Rezekne oluliseks tööstuslinnaks – ehitati piimakombinaat, lüpsimasinate tehas, elektriehitusinstrumentide tehas jm. 20. saj lõpus sai Rezeknest viies suurim tööstuslinn Lätis.
Tänapäeval on Rezekne Latgale regiooni vaimsus-, haridus- ja kultuurikeskus, seitsmes suurim Läti linn ja suurim Euroopa Liidu idapoolne piirilinn.
