Rēzekne luterliku kogukonna jumalakoda ehitati enne Teist maailmasõda, 1933. aastal laoti selle nurgakivid ning 1938. aasta 8. augustil pühitses Läti luterlik peapiiskop Teodors Grīnbergs selle Püha Kolmainsuse nimel sisse.  See on punastest telliskividest hoone tähelepanuväärse nelinurkse 37 m pikkuse kellatorniga.

 Esimene luterikirik ehitati puidust praeguse jumalakoja kõrvale juba 1888. aastal.  1919. aasta Vabadussõjas sai see aga kahjustada ja lõhuti maha.  20. sajandi kolmekümnendatel aastatel kasvas Rēzeknes luterlaste arv, sest siia kolis teistest maakondades elama ametnikud, pedagoogid, ohvitserid.  See tõttu lõhuti vana kirik maha ja selle asemel ehitati uus, palju suurema palvesaaliga hoone.  

Pärast Teist maailmasõda, 1949. aastal võõrandas nõukogude võim kiriku kogukonnalt, eemaldas ristid ja demonteeris kellatorni ning ehitati teine korrus, mida kasutati kinosaalina.  Altar, orel, kantsel, altarimaal – kõik läks kaduma.

Kirik tagastati kogukonnale alles 1994. aastal ning alustati suuri remonditöid.  Hetkel on jumalakoda jälle avatud ja seal peetakse teenistusi.